Kolm kolmest COVID-i vastu
Mõni aeg tagasi kerkis päevakorda COVID 19 vaktsiinide tõhustusdooside tegemine Eesti elanikele. Ilmselt on siin põhjusi mitmeid - viiruse evolutsioonist tingitud paremate materjalide kasutamine, ogavalgu definitsiooni unustamine inimkeha poolt või veel midagi tähtsamat, mida hetkel ei oska arvatagi.
Igatahes otsustasime koos minu kaasaga täna teha selle sutsaka ära. Olin küll endale juba ammu perearsti juurde aja kinni pannud, kuid lühikese otsimise tulemusena leidsime hulganisti vabasid aegasid ka TÜ Kliinikumi vaktsineerimise punktis Tartu Kvaratali keskuses. Need vabad ajad olid pühapäeva pealelõunal. Kolme hiireklikiga olid ajad broneeritud ja seadsime endid teele.
Kvartali keskuse vaktsineerimise punktis ootasid meid kuus haiglariietusse rüütatud meditsiinitöötajat. Vaatamat pühapäevale oli suhtumine soe ja sõbralik. Dokumentide vormistamise juures kontrolliti vaid eelmise vaktsineerimise aega ja uuriti, et millise materjaliga seekord endid vaktsineerida soovime. Valisin Pfizeri toodangu, kuna Astra Zenekat enam seekord ei pakutud. Püüdsin seejuures meenutada, et milliseid häid ravimeid on see Pfizer maailmale kinkinud. Meenus vaid Viagra, mis aitab paljusid mehi veel kõrges eas ennast mehelikuna tunda.
Vaktsineerimine kulges väga kiirelt ja ilma tõrgeteta. Veidi tüütu oli vaid veerandtunnine ooteaeg peale süstimist. Ei tahtnud ka vastu vaielda sellele tädile, kes käskis vagusi toolil püsida. Sisestasin endale vaid, et eks temal on rohkem kogemusi selles valdkonnas ja šokiseisundis põrandal väänlemine ei tule mitte kudagi minule kasuks.
Miks ma siiski otsustasin end taaskord vaktsineerida? Mulle tundub ahvatlevam sellest haigusest pääsemine või kergemalt põdemine. 2-3 nädalat haiglas pidevalt lämbuda pole kindlasti midagi sellist, mida ma kellelegi soovitan. Muidugi ei taha ma selle otsusega kuidagi pisendada nende teadlaste tööd, mis on leidnud ootamatud seosed ussirohu manustamise ja COVID 19 haigusest paranemise vahel. Tahan vaid rõhutada, et igaühele oma.
Päikest kõigile Tulipunase Trussaari poolt!
Igatahes otsustasime koos minu kaasaga täna teha selle sutsaka ära. Olin küll endale juba ammu perearsti juurde aja kinni pannud, kuid lühikese otsimise tulemusena leidsime hulganisti vabasid aegasid ka TÜ Kliinikumi vaktsineerimise punktis Tartu Kvaratali keskuses. Need vabad ajad olid pühapäeva pealelõunal. Kolme hiireklikiga olid ajad broneeritud ja seadsime endid teele.
Kvartali keskuse vaktsineerimise punktis ootasid meid kuus haiglariietusse rüütatud meditsiinitöötajat. Vaatamat pühapäevale oli suhtumine soe ja sõbralik. Dokumentide vormistamise juures kontrolliti vaid eelmise vaktsineerimise aega ja uuriti, et millise materjaliga seekord endid vaktsineerida soovime. Valisin Pfizeri toodangu, kuna Astra Zenekat enam seekord ei pakutud. Püüdsin seejuures meenutada, et milliseid häid ravimeid on see Pfizer maailmale kinkinud. Meenus vaid Viagra, mis aitab paljusid mehi veel kõrges eas ennast mehelikuna tunda.
Vaktsineerimine kulges väga kiirelt ja ilma tõrgeteta. Veidi tüütu oli vaid veerandtunnine ooteaeg peale süstimist. Ei tahtnud ka vastu vaielda sellele tädile, kes käskis vagusi toolil püsida. Sisestasin endale vaid, et eks temal on rohkem kogemusi selles valdkonnas ja šokiseisundis põrandal väänlemine ei tule mitte kudagi minule kasuks.
Miks ma siiski otsustasin end taaskord vaktsineerida? Mulle tundub ahvatlevam sellest haigusest pääsemine või kergemalt põdemine. 2-3 nädalat haiglas pidevalt lämbuda pole kindlasti midagi sellist, mida ma kellelegi soovitan. Muidugi ei taha ma selle otsusega kuidagi pisendada nende teadlaste tööd, mis on leidnud ootamatud seosed ussirohu manustamise ja COVID 19 haigusest paranemise vahel. Tahan vaid rõhutada, et igaühele oma.
Päikest kõigile Tulipunase Trussaari poolt!
Kommentaarid
Postita kommentaar